Muudatused töötervishoiu ja -ohutuse seaduses 2023

Infopooltunni slaidiesitluse leiad siit: I26.01.2023 TTO muudatused

Uus aasta toob kaasa ka muutusi seadusandluses, ülevaade 19. novembril 2022 ning 01. jaanuaril 2023 jõustunud muudatustest töötervishoiu ja tööohutuse seaduses.

1.Töötervishoiuteenus – tervisekontroll

Probleemidest töötervishoiuteenuse ja tervisekontrolliga on räägitud juba aastaid ning suuremad muudatused puudutavadki neid teemasid. Nimelt tuleb nüüdsest lisaks tavapärasele töötaja tervisekontrollile töötervishoiuarstil analüüsida ettevõtte töötervishoiu olukorda tervikuna. Selle eesmärk on selgitada välja ettevõttes esinevad olulisemad probleemid, et pakkuda tööandjale sisulist ja ettevõttest lähtuvat tagasisidet töökeskkonna korraldamiseks. Sellist töökeskkonna olukorra analüüsi tuleb teha vähemalt korra 3 aasta jooksul, st hetkeseisuga peab olema analüüs tehtud hiljemalt 31.12.2026. Töökeskkonna olukorra analüüs on eraldi teenus, mida tööandja peab tellima ning seda teeb töötervishoiuarst.

Antud analüüsi eesmärk on lisaks tervisekontrollidest saadud tagasisidele anda tööandjale terviklikku infot, mille abil on võimalik töökeskkonda parendada. Ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüsimiseks võetakse aluseks töökeskkonna riskide hindamise tulemused, töötaja terviseandmed, ajutise töövõimetuse andmed ja töötajate terviseseisundit kirjeldavate küsimustike andmed ning tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste uurimiste andmed. Kokkuleppeliselt võib analüüsi tegemiseks kasutada ka muid olemasolevaid andmeid. Analüüsi vorm ja sisu on hetkel vaba, mis tähendab, et tööandja ja töötervishoiuteenuse pakkuja saavad omavahel kokku leppida ka selle, mis on analüüsi põhifookus arvestades konkreetseid ettevõtte probleeme ja vajadusi. Kuna tegemist on aga uue nõude ja teenusega, siis võivad täiendavad juhised ja tingimused sellele veel tekkida.

Muutus toimus ka tervisekontrollidega seonduvalt. Tööandja peab jätkuvalt korraldama töötajatele esmase tervisekontrolli 4 kuu jooksul tööle asumisest (va erisused teatud ohutegurite ja öötöö puhul). Tööandjale on aga antud võimalus jätta esmane tervisekontroll korraldamata juhul, kui uus töötaja on viimase 6 kuu jooksul läbinud tervisekontrolli samade ohutegurite kohta teise tööandja juures. Sellisel juhul tuleb töötajale terviskontroll korraldada ajal, mis on märgitud järgmise tervisekontrolli tähtajana olemasolevale tervisekontrolli otsusele. Praktikas peaks uus töötaja esitama eelnevalt läbitud tervisekontrolli otsuse tööandjale ning uuendusena peab tervisekontrolli otsustel olema lisaks väli “ohutegurid/töölaadid, mille suhtes tervisekontroll tehti”. Selle alusel saab tööandja veenduda, kas töötaja on varasema tervisekontrolli läbinud samade ohutegurite kohta või mitte.

Lisaks toimus põhimõtteline muutus seoses tervisekontrolli otsuses välja toodud ettepanekutega. Kui varasemalt oli töötervishoiuarsti ettepanekute-soovituste rakendamine tööandja otsustada, siis nüüd on ettepanekute rakendamine tööandjale kohustuslik. Eelduseks on aga, et need ettepanekud ei tekita tööandjale ebaproportsionaalseid kulusid (st tehtavad kulud on mõistlikud lähtuvalt konkreetse ettevõtte olukorrast ja ettepaneku sisust). Seega ettepanekud tuleb läbi töötada ja nende rakendamist hinnata ning nende rakendamata jätmisel peab tööandja suutma seda otsust põhjendada. Rakendatavad ettepanekud tuleb lisada riskianalüüsi tegevuskavasse.

Tervisekontrolli korraldamise intervall on endiselt vähemalt kord 3 aasta kohta. Täpse aja määrab järgmiseks tervisekontrolliks töötervishoiuarst. Uuendusena on aga tervisekontrolli otsusel põhjenduse väli, mida töötervishoiuarst peaks täitma juhul kui tervisekontrolli aeg määratakse lühem kui 3 aastat.

2. Tööõnnetused

Kui varasemalt jagati tööõnnetusi kergeks, raskeks ja surmaga lõppevaks, siis nüüd on see muutunud. Enam tööõnnetuse raskusastet selliselt ei eristata. Nüüd tuleb tööõnnetuse raport esitada Tööinspektsioonile juhul kui töötajale määrati ajutine töövõimetus või õnnetuse tagajärjeks on surm. Olenemata sellest muutusest tuleb tööandjal aga endiselt kõiki tööõnnetusi uurida sõltumata nende tagajärjest ning tööõnnetustega seonduvat ka dokumenteerida.

Samuti muutus tööandja teavituskohustus. Kui varem pidi tööandja teavitama Tööinspektsiooni igast raskest tööõnnetusest, siis nüüd tuleb tööandjal teavitada Tööinspektsiooni juhul, kui tööõnnetuse tagajärg oli eluohtlik seisund või surm. Surmaga lõppenud õnnetusest peab jätkuvalt teavitama ka politseid. Teavitus peab olema kirjalik ja tööandjate halduskoormuse vähendamiseks on teavitust võimalik teha ka töökeskkonna andmekogus. Samuti on võimalik andmekogus vormistada ja säilitada tööõnnetusega seotud dokumente.

3. Kaugtöö

Kaugtöö osas sai seadusesse kirja tööandja ja töötaja kohustused kaugtöö korral ohutu töökeskkonna tagamisel. Tööandja on kohustatud kaugtöö korral: kajastama töö iseloomust tulenevad võimalikud riskid töökeskkonna riskianalüüsis ning arvestama kaugtöö erisusi; tagama tööülesannete täitmiseks sobilikud töövahendid; korraldama töötaja tervisekontrolli; uurima tööõnnetusi ja kutsehaigestumisi ning maksma haigushüvitist.

Riskianalüüsi mõistes võib tööandja kaugtööga seotud riskid kajastada üldistatud kujul. See tähendab, et iga töötajat ja iga kaugtöö tegemise kohta ei pea riskianalüüsis kajastama eraldi vaid kaugtööga seotud riskid võib välja tuua üldistatult (nt sundasendid, sundliigutused, probleemid valgustusega jne). Samas ei tohi unustada asjaolu, et kaugtöö on tööandja ja töötaja omavaheline kokkulepe ning see on indiviuaalne. Kokkuleppe sõlmimisel tuleks tööandjal siiski kuidagi veenduda, kas konkreetsel töötajal on kaugtööl töötamiseks sobivad töövahendid ja tingimused või mitte. Kui tööandja kasutab selleks näiteks küsimustikku, siis on töötaja vastused nn alusandmeteks ka töökeskkonna riskianalüüsile. Kaugtöökoht sisustatakse samuti tööandja ja töötaja kokkuleppel. 

Töötajale lisandus kohustus kujundada kaugtööl ohutu töökeskkond ja ohutud töötingimused vastavalt tööandjalt saadud juhistele. Töötaja vastutas oma töökoha eest ka varasemalt, kuid kuna tööandja ei saa kaugtööl toimuvat kontrollida, siis on see vastutus seadusandluses senisest enam välja toodud.