Töökeskkonna riskianalüüsi olulisusest
Kõik algab ühest põhjalikust riskianalüüsist.
Riskianalüüsi koostamise vajadus ei ole ilmselt enam ühelegi ettevõttele uudis. Küll aga võib uudiseks kujuneda see, kui riskianalüüsi sisu ei täida eesmärki.
Riskianalüüsi puhul on väga oluline kvaliteet ehk sisu, mitte aga kvantiteet ehk maht. Seda on tõestanud paljud kohtujuhtumid ning tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimised.
Puudulik ja pealiskaudne riskianalüüs võib teha karuteene igale ettevõttele. Selleks aga, et vältida võimalikke ohtlikke olukordi või tõsiseid vaidlusi kohtuga, tasub panustada põhjalikku riskianalüüsi.
Vastava haridusega ja kogenud spetsialistid tunnevad seadusandlust ning töökeskkonnas esinevate ohutegurite spetsiifikat. Samuti nende poolt tehtud dokumentatsioon pakub kahjujuhtumite puhul kindlustunnet.
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse paragrahv 13 prim 4 ütleb, et tööandja selgitab töökeskkonna riskianalüüsi koostamisel välja töökeskkonna
ohutegurid, mõõdab vajaduse korral nende parameetrid ning hindab riske töötaja tervisele ja ohutusele. Riskianalüüs sisaldab tegevuskava, milles nähakse ette kõikidel ettevõtte tegevusaladel ja juhtimistasanditel rakendatavad abinõud töötajate terviseriski vältimiseks ja vähendamiseks, samuti abinõude rakendamise ajakava
ja rakendajad. Tööandja eraldab tegevuskava täitmiseks vajalikud vahendid.
Riskianalüüsis tuleb arvestada töötaja ealisi, soolisi ja tervisest tulenevaid iseärasusi, sealhulgas tundlikele töötajatele, ning töökohtade ja töövahendite kasutamise ja töökorraldusega seotud riske.
Tööandja uuendab riskianalüüsi, kui:
■ töötingimused või töökeskkond on oluliselt muutunud (nt on toimunud kolimine);
■ töövahendeid või tehnoloogiat on vahetatud või uuendatud;
■ on ilmnenud uued andmed ohuteguri mõju kohta inimese tervisele;
■ õnnetuse või ohtliku olukorra tõttu on riskitase esialgse tasemega võrreldes muutunud;
■ töötervishoiuarst on tervisekontrolli käigus tuvastanud töötaja tööga seotud haigestumise;
■ tööinspektor on järelevalve käigus tuvastanud, et riskianalüüsis ei ole piisavalt hinnatud töökeskkonnas esinevaid riske, sealhulgas ei ole mõõdetud ohutegurite parameetreid, või ei ole ette nähtud abinõusid ohtude maandamiseks.
Olulised põhimõtted riskianalüüsi koostamisel:
■ Millisele töötamiskohale/ametikohale riskianalüüs koostatakse?
■ Milliseid tööülesandeid töötajad sellel töötamiskohal/ametikohal täidavad?
■ Kas antud ülesandeid täidavad katundlikud töötajagrupid (rasedad ja rinnaga toitvad naised, alaealised, puuetega töötajad, eakad töötajad)?
■ Millised bioloogiliste, keemiliste, füüsikaliste, füsioloogiliste, psühhosotsiaalsete ohutegurite gruppi kuuluvad ohud võivad töökohal tööülesandeid täites esineda? Peamised ohud on leitavad Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses paragrahv 6–9. Lisaks on hea läbi lugeda määrus „Kutsehaiguste loetelu“, kus on toodud ohtudest lähtuvad võimalikud kutsehaigused. Vaadates oma ettevõttes esinevatele ohtudele otsa, on võimalik kutsehaigusi ennetada.
■ Mis võib põhjustada mingi ohuga seotud haigestumist? Milliseid terviseprobleeme võib oht endaga kaasa tuua?
■ Milline on mingi ohuga kokkupuute kestus? Kui see jääb iseloomustamata, siis kahjujuhtumi korral arvestatakse esmajoones kaheksatunnist kokkupuuteaega.
■ Kui suur on kokkupuute oht (nt kas ohtu saab mõõta: müra, valgustus, sisekliima, kemikaalid ruumiõhus, tööasendite ergonoomilisus ja töötaja kehaline pingutus ebaergonoomilises asendis, psühhosotsiaalsed ohud)?
■ Millised ennetusabinõud on kasutusel erinevate ohtude puhul ja kas need ka toimivad? Kas töötajad täidavad ennetusabinõusid/ohutu töötamise nõudeid, nt puhkepausidest kinnipidamine?
Riskide hindamisel tuleb jälgida, et välja oleks toodud:
Füüsikalised, keemilised, bioloogilised (ohutegurid):
• Ohu põhjustaja (ohuallikas).
• Ohuga kokkupuute aeg.
• Ohu tõsidus (mõõta ohutegurite taset töökeskkonnas ja võrrelge saadud tulemust piirnormi või nõudega).
• Rakendatavad ennetusmeetmed ja mida hetkel tehakse ennetusmeetmetena, nt isikukaitsevahendite kandmine, puhkepausid. Kas töötajad peavad kinni kehestatud nõuetest, st kas on nõuete rikkujaid, esineb ohuolukordi, esineb tööõnnetusi?
Füsioloogilised ja psühhosotsiaalsed ohud on sageli küsimustike- ja vaatluspõhised Protect Estonia kasutab psühhosotsiaalsete ohutegurite hindamisel OPSTI uuringut (Organisatsiooni Psühhosotsiaalsete Tegurite Indikaator). Füsioloogiliste ohtude hindamisel on abiks nt RULA ja REBA meetodid.
Peale riskianalüüsi koostamist tuleb veenduda:
■ Kas töötajale on tutvustatud riskianalüüsi?
■ Kas iga töötaja teab ja teadvustab tema enda tööga seotud riske?
■ Kas riskianalüüsi alusel saab selgelt aru:
• kellele tuleb teha tervisekontroll;
• kus on vajalik teha sisekontrolli;
• millised kohad vajavad töökeskkonnas parandustegevusi, st tegevuskava koostamist;
• kas, kes ja milliseid isikukaitsevahendeid peab kandma;
• kas vajalikes kohtades on vajalikud ohumärgistused
Töökeskkonna riskianalüüs tuleb üles laadida Tööinspektsiooni iseteeninduses TEIS.