Prillide kompensatsioonist

Nägemine on inimese viiest meelest tähtsaim, selle kaudu tunnetatakse 80% välismaailmas toimuvast.

Milline on tööandja roll töötajate nägemisteravuse säilitamiseks?

Prillide ja muude nägemist korrigeerivate abivahendite hüvitamist reguleerib õigusaktide poolt eelkõige 15. novembri 2000. a määrus nr 362 „Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded”, mis puudutab peamiselt kontoritöötajaid. Määruse kohaselt peab tööandja töötajale, kes vähemalt poole oma tööajast töötab kuvariga, korraldama tervisekontrolli, mis hõlmab silmade ja nägemise kontrolli ning luu- ja lihaskonna seisundi kontrolli.
Tööaja osakaal peaks selguma riskide hindamisel ning selle arvestamisel tuleks silmas pidada täistööaega. See tähendab, et kui töötaja töötab keskmiselt rohkem kui 4 tundi päevas arvuti ja kuvariga, siis tuleb perioodiliselt tema silmanägemist kontrollida tervisekontrolli käigus.

Tervisekontrolli tuleb tööle asumisel korraldada esmalt nelja kuu jooksul ning edaspidi järgida töötervishoiuarsti poolt määratud järgnevate kontrollide tähtaegu (mitte harvem kui kord kolme aasta jooksul). Siiski on silmade ja nägemise kontrolli võimalik töötajal nõuda tööandjalt vastavalt vajadusele ka enne tähtaja saabumist.

Töötajate nägemisteravus võib muutuda ka poole aastaga või aastaga ja töötaja võib selle tõttu vajada enne järgmise tervisekontrolli tähtaega nägemiskontrolli. Sellisel juhul on tööandjal võimalus saata töötaja nägemishäirest tulenevalt täiendavalt ainult silmaarsti või optometristi juurde nägemiskontrolliks.

Prillide kompensatsioon

Määrus ei näe ette summat, mille ulatuses peaks tööandja hüvitama töötajale prillide või muude abivahendite maksumuse – see on kokkuleppe küsimus, milles tuleks lähtuda mõistlikkuse põhimõttest. Kuidas hüvitamine täpsemalt toimub, selle peaks tööandja määrama oma sisemise korraga (sh millised on prillide hüvitamise summad ja millised dokumendid hüvitamiseks vajalikud on). Hüvitamise mõttes tuleks mõelda prillidest kui tervikust, st ei tohiks välistada näiteks prilliraamide hüvitamist, sest prilliklaasid ei ole ilma raamideta kasutatavad.
Üldjuhul hüvitatakse prillide maksumus osaliselt, sest töötajad kasutavad prille nii tööajal kui töövälisel ajal. Kui prillide maksumus hüvitatakse täielikult, siis peaks töötaja kasutama neid vaid tööajal, vastasel juhul tuleb tööandjal arvestada ka erisoodustusega. Oluline on mainida, et lisaks prillidele on tööandjal võimalik hüvitada töötajaga kokkuleppel ka muid abivahendeid (näiteks läätsesid).

Hüvitamise puhul pole oluline, kui pikalt on töötaja tööandja juures töötanud või mitu tervisekontrolli/nägemiskontrolli on töötajale tehtud. Küsimus ei ole selles, kas töötaja nägemisteravus on muutnud konkreetse tööandja juures töötamise ajal või mitte. Kui töötaja nägemisteravus ei võimalda tal täita tööülesandeid, siis olenemata töösuhte kestusest on töötajal (ka uuel töötajal peale esmast tervisekontrolli) õigus prillide hüvitamisele. Samuti ei pruugi olla prillide hüvitamine ühekordne tegevus. Kui töötaja nägemisteravus muutub tööandja juures töötamise ajal korduvalt, siis on vastavalt vaja ka prille hüvitada mitu korda.

Prillide kompensatsioon töötajale, kes ei tee kuvariga tööd üle 50% tööajast

Tihti küsitakse, kas prille võib hüvitada ka töötajale, kes ei tööta üle poole tööajast kuvariga – näiteks tootmistöötajale, autojuhile jt. Õigusaktid konkreetselt selliseid juhte ei reguleeri sarnaselt eelnevalt kirjeldatud kontoritöö puhul. Siiski ei ole välistatud ka teistel juhtudel prillide hüvitamine, kui see on töötaja tööd arvestades vajalik ja põhjendatud. See on põhjendatud tööde puhul, mis põhjustavad silmadele koormust ning prillide vajaduse ja töökeskkonna vahel peab olema selge seos. Sellisteks töödeks on näiteks kvaliteedikontroll, auto juhtimine, õmblemine jm taolised tegevused. See tähendab, et töökeskkonna riskianalüüsis peab olema hinnatud konkreetse töötaja/ametikoha puhul silmade koormusega seotud risk ja riskide maandamisena näeb tööandja ette töötaja silmade kontrollimist ning vajadusel prillide hüvitamist (meede tuleb välja tuua ka riskianalüüsi tegevuskavas). Töötaja peab läbima tervisekontrolli ja hüvitamise aluseks peab olema tervisekontrolli otsus, kus on märgitud otsusele prillide vajalikkus tööks.

Kui tööandja poolt hüvitatud prillid peaksid katki minema, siis ei ole tööandja kohustatud prillide purunemise tõttu töötajale uuesti hüvitist maksma. Prillide eest peaks hoolt kandma töötaja ise. Siiski on tööandjal soovi korral võimalus toetada töötajal uute prillide ostmist ka juhul, kui eelmised on katki läinud.