12.04.2024 Tööohutus

Diisotsünaadid – kas teie ettevõttes peavad töötajad läbima kemikaalide koolituse?

Euroopa Komisjon võttis 2020. aastal vastu määruse, mis piirab diisotsüanaatide kasutamist. Pärast 24.08.2023 ei ole lubatud kasutada diisotsüanaate puhasainena või kemikaalide segude koostisosana tööstuslikul ega erialasel otstarbel välja arvatud juhul kui

Diisotsünaadid on keemilised ühendid, millest enim levinud on metüleendifenüüldiisotsüanaati sisaldavad diisotsüanaadid (MDI)  ja tolueendiisotsüanaatid (TDI) ja heksametüleendiisotsüanaatid (HDI). Neid kasutatakse paljudel tegevusaladel, sagedamini töötlevas tööstuses, ehituses ning sõidukite remontimisel ja hooldusel.

Diisotsünaatidid on võetud suurema tähelepanu alla, sest nendega kokkupuude võib inimesele põhjustada tõsiseid tervisekahjustusi. Põhiline kokkupuute viis töötajatel on kas naha või sissehingamise kaudu. Tervisekahjustused on seotud hingamisteede haigustega ning silmade ja nahaärritusega. Tervisekahjustuste risk olenevad aine omadustest (aine lenduvusest) ning käitlemise meetoditest (temperatuurist ja kasutusmeetodist). Diisotsünaadid võivad põhjustada ülitundlikkust ning see võib välja kujuneda pikaajaliselt (alates esimesest kokkupuutest kuni paari aastani). Lisaks on diisotsünaadid MDI ja TDI klassifitseeritud vastavalt CLP määrusele kui vähktõve tekitajad.

Oluline on teada, et diisotsünaadid on ohtlikud eelkõige siis, kui neid kuidagi töödeldakse. Kui diisotsünaate sisaldavad tooted on kõvenenud/kõvad ja need ei lendu, siis need olulist ohtu inimese tervisele ei põhjusta.

Kas teie töökeskkonnas kasutatakse diisotsünaate?

Selleks, et mõista, kas teie töökeskkonnas kasutatakse diisotsünaate, peab olema selge, milliseid kemikaale töös kasutatakse. Asjakohane info peaks olema ka töökeskkonna riskianalüüsis ning tööandjal peab olema kõikide kasutavate kemikaalide kohta eesti keelne ohutuskaart.

Kui kemikaal sisaldab diisotsünaati, siis peab selle kohta olema toote pakendil vastav märgistus ning nähtavalt väljatoodud ka vastava koolituse läbimise nõue. Samuti peab see info olema ohutuskaardil kirjeldatud. Ohutuskaardi jaos 2 on välja toodud ohtlikud koostisosad ja komponendid, kus peavad olema loetletud diisotsünaadid kui kemikaal neid sisaldab. Samuti on ohutuskaardil sellisel juhul välja toodud nõue, et alates 24. augustist 2023 tuleb enne tööstuslikku või erialast kasutamist läbida piisav koolitus. Ohutuskaardi jaos 3 on välja toodud kemikaali koostisained, sealt saab ka infot nende täpsema kontsentratsiooni kohta.

Seejuures on oluline vaadata üle töökeskkonnas kasutatavate ohtlike kemikaalide ohutuskaardid selles osas, millal see ohutuskaardi versioon on koostatud. Tavapäraselt on see info kohe ohutuskaardi alguses. Kui ohutuskaardi väljaande/läbivaatamise kuupäev jääb aastate tagusesse aega, siis peaks küsima kemikaali tootjalt või tarnijalt, kas ohutuskaardist on olemas uuem versioon. Juhul kui ettevõttes on väga vana ohutuskaart, siis ei pruugi olla sellel märkmeid diisotsünaatide kohta ohtliku komponendina ja kasutuspiiranguna.

Kui selgub, et töös või töökeskkonnas puututakse kokku diisotsünaatidega, siis tuleb tööandjal mõelda läbi, millistes tingimustes neid kasutatakse ning milliseid ohutusabinõusid oleks võimalik rakendada, et vähendada võimalikku tervisemõju töötajale.. Vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele on lubatud diisotsünaatide tööstuslikku või erialast kasutamist juhul kui selleks on läbitud vastav koolitus nende terviseohtudest ja asjakohastest ohutusmeetmetest. Tööandja peab koolituse saamiseks pöörduma kemikaali tarnija poole. Koolituse peavad läbima kõik töötajad, kes kasutavad neid kemikaale ja seda tuleb teha enne kemikaalide kasutamist. Koolituse puhul on oluline, et töötajad ka läbiksid selle (koolituse lõpus on test), läbimine tuleb tööandjal dokumenteerida ning koolitust tuleb korrata vähemalt iga 5 aasta tagant.

Koolitusmaterjalid peavad olema eesti keeles ja koolitust tohib läbi viia ekspert, kes on omandanud asjakohase pädevuse (on hariduselt keemia taustaga).

Koolitus on jaotatud vastavalt määrusele kolmeks tasemeks lähtuvalt kokkupuute riski suurusest. Kõik töötajad, kellel on mingisugune kokkupuude, peavad läbima nn baaskoolituse ehk koolituse esimese taseme. Sõltuvalt kemikaali kasutusest ja kokkupuutest võib olla vajadus läbida ka koolituse teine ja kolmas tase.

Tase I
diisotsüaantidega kokkupuude		 Tase II
diisotsüaantidega kokkupuude		 Tase III
diisotsüaantidega kokkupuude
Kõik tööstuslikud ja erialased

kasutusviisid

 ·  lahtiste segude käitlemine ümbritseva õhu temperatuuril (sealhulgas vahutorud);

·  pihustamine ventileeritud kabiinis;

·  pealekandmine rulliga;

·  pealekandmine pintsliga;

·  pealekandmine sukeldamise ja valamise teel;

·  jahtunud, täielikult kuivamata toodete mehaaniline järeltöötlus (näiteks lõikamine); puhastamine ja jäätmed;

·  muud kasutusviisid, mille puhul toimub sarnane kokkupuude naha kaudu ja/või sissehingamise kaudu.

 ·  osaliselt kuivanud toodete käitlemine (näiteks hiljuti kuivanud veel soojad tooted);

·  valurakendused;

·  hooldus- ja parandustööd, mille puhul on vajalik juurdepääs seadmetele;

·  soojade või kuumade toodete (> 45 °C) lahtine käitlemine; pihustamine lahtises õhus, kus on piiratud või ainult loomulik ventilatsioon (sealhulgas suured tööstustsehhid), ja pihustamine suure energiaga (näiteks vahud, elastomeerid);

·  muud kasutusviisid, mille puhul toimub naha kaudu ja/või sissehingamisel sarnane kokkupuude.

 

Lisaks tuletame meelde, et kõikide ohtlike kemikaalide kasutuse osas on töötajaid vaja jätkuvalt juhendada ning kemikaalide ohutuskaardid peavad olema kättesaadavad olenemata kas kemikaal sisaldab diisotsünaate või mitte. Kui te vajate konsultatsiooni seoses kemikaalide, nende ohtude ja nende kasutusega, kemikaaliregistri koostamisega jne, siis võtke meiega julgelt  ühendust!