30.10.2026 Uncategorized @fi

Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded muutusid – mida peab tööandja teadma?

  1. oktoobril 2026 jõustusid töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) muudatused, mis vähendavad osaliselt tööandja halduskoormust ning annavad tööohutuse korraldamisel rohkem paindlikkust.

Oluline on teada, et tööandja vastutus ohutu ja tervist hoidva töökeskkonna eest säilib. Seetõttu tasub muudatused läbi vaadata oma ettevõtte tegevust ja riske arvestades. Allpool selgitame olulisemaid muudatusi ning anname soovitusi nende rakendamiseks.

 

  1. Sisekontrolli mõiste kaob, kuid töökeskkonda tuleb jätkuvalt kontrollida

Seadusest kadus senine töökeskkonna sisekontrolli korraldamise ja selle iga-aastase läbivaatamise nõue. Sisekontrolli mõiste asendus regulaarse töötervishoiu ja tööohutuse olukorra kontrollimisega. Tööandja peab regulaarselt kontrollima töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ning vajaduse korral rakendama meetmeid selle parandamiseks. Kontrollimise viisi ja sageduse valikul on senisest rohkem paindlikkust, kuid need peavad vastama ettevõtte tegevusele ja töökeskkonna riskidele.

Praktikas tuleb endiselt jälgida näiteks töövahendite korrasolekut, ohutute töövõtete järgimist, isikukaitsevahendite kasutamist ja kokkulepitud parenduste elluviimist. Samuti tasub aeg-ajalt hinnata töökeskkonna olukorda tervikuna: mis toimib hästi, mida tuleb parandada ja millised on järgmised eesmärgid.

Meie soovitus: jätkake hästi toimivat kontrollikorraldust ning vaadake vähemalt kord aastas üle olulisemad riskid, oma töötervishoiu ja tööohutuse tegevused ja parendusvajadused.

  1. Ohutusjuhendite koostamise nõuded muutuvad

Kaob eraldi kohustus koostada ohutusjuhend tehtava töö kohta. Kasutatava töövahendi ohutusjuhendi koostamise kohustus säilib, kuid eraldi juhendit ei pea koostama, kui:

tootja ei ole õigusaktide järgi kohustatud töövahendile kasutusjuhendit koostama või

tootja kasutusjuhend sisaldab piisavalt teavet töövahendi ohutuks kasutamiseks.

Samas tuleb arvestada, et töötajate juhendamise ja väljaõppe kohustus säilib. Juhendamisel tuleb arvestada töö eripära ja ohtlikkust ning selgitada töötajale muuhulgas tehtava töö ohutusnõudeid. Tööandja peab olema valmis tõendama nii juhendamise toimumist kui ka selle sisu. See on eriti oluline tööõnnetuse või kutsehaigestumise korral.

Tootja kasutusjuhend ei pruugi hõlmata kõiki konkreetse töökoha riske, näiteks töökorraldust, teiste töötajatega koos tegutsemist või vajalikke kaitsemeetmeid. Seetõttu võib nn tehtava töö ohutusjuhend olla ka edaspidi vajalik. See aitab ühtlustada juhendamise sisu ja tagada, et kõik töötajad saavad ohutuks töötamiseks vajaliku teabe.

Meie soovitus: jätkake ohutusjuhendite kasutamist ka siis, kui nende koostamine ei ole otseselt enam seadusega nõutud. Vaadake olemasolevad juhendid üle ja vajaduse korral ajakohastage neid, et need arvestaksid teie töökeskkonna riske ning toetaksid töötajate ühtset ja sisulist juhendamist.

  1. Esmase tervisekontrolli tähtaeg pikeneb 6 kuuni

Tööandja peab korraldama töötaja esmase tervisekontrolli üldjuhul hiljemalt kuue kuu jooksul tööle asumisest senise nelja kuu asemel.

Seaduses sätestatud juhtudel tuleb tervisekontroll endiselt korraldada enne ohuteguriga kokkupuudet või töö alustamist, näiteks enne öötööle asumist.

Muudatus puudutab ainult esmase tervisekontrolli tähtaega. Korduvate tervisekontrollide korral tuleb jätkuvalt lähtuda töötervishoiuarsti määratud ajast ja kehtivatest nõuetest.

  1. Alla kümne töötajaga ettevõtete kohustused vähenevad

Alla kümne töötajaga ettevõte ei pea enam riskianalüüsi Tööinspektsiooni töökeskkonna andmekogusse (TEIS) üles laadima ega seda seal koostama. Soovi korral saab seda võimalust siiski edasi kasutada. Kirjalik töökeskkonna riskianalüüs tuleb endiselt koostada ja ajakohasena hoida ka alla kümne töötajaga ettevõtetel. Muudatus puudutab üksnes riskianalüüsi esitamist. Kui ettevõte riskianalüüsi TEISi ei esita, peab ta ise tagama selle ja varasemate versioonide säilitamise 55 aasta jooksul.

Lisaks ei pea ettevõte, kus töötab püsivalt alla kümne töötaja, korraldama töötervishoiu olukorra terviklikku analüüsi. Tegemist on töötervishoiuteenuse raames tehtava analüüsiga, mis erineb töökeskkonna riskianalüüsist. Töötajate tervisekontrolli korraldamise kohustus sellest erandist ei kao.

  1. Töökeskkonnavoliniku valimine ja nõukogu moodustamine muutuvad vajaduspõhiseks

Edaspidi peab tööandja korraldama töökeskkonnavoliniku valimised, kui selleks avaldab soovi vähemalt 10% ettevõtte, selle struktuuriüksuse või vahetuse töötajatest. Töökeskkonnanõukogu moodustatakse tööandja algatusel või vähemalt 10% ettevõtte töötajate soovil.

Töötajate kaasamine tööohutuse küsimustesse on jätkuvalt oluline. Töökeskkonnavolinik saab oma teadmistega toetada töökeskkonna kontrollimist, vahendada töötajate tähelepanekuid ning aidata leida lahendusi ohutuse parandamiseks.

Meie soovitus: jätkake toimivat koostööd voliniku või nõukoguga ning selgitage töötajatele nende võimalusi oma esindatust taotleda. Julgustame korraldama töökeskkonnavoliniku valimisi ka siis, kui töötajad pole selleks otseselt soovi avaldanud. Volinik on tööandjale täiendav silmapaar ohukohtade märkamisel ning väärtuslik partner töötajate kaasamisel ja ühiste lahenduste leidmisel.

  1. Töökeskkonnaspetsialistist ei pea enam Tööinspektsiooni teavitama

Kaob kohustus esitada Tööinspektsioonile töökeskkonnaspetsialisti andmed. Tööandja peab siiski tagama, et töökeskkonnaspetsialisti ülesanded on ettevõttes täidetud ning nende täitjal on vajalikud teadmised ja oskused.

Meie soovitus: leppige ettevõttes selgelt kokku ülesanded ja vastutus ning andke töötajatele teada, kelle poole tööohutuse küsimustega pöörduda. Kui töökeskkonnaspetsialist peab ettevõtte nimel TEISis toiminguid tegema, tuleb talle anda seal ettevõtte esindamise õigus.

  1. Ühe inimese osaühingutele rakendub erand

Kui osaühingu ainuosanik, ainus juhatuse liige ja ainus töötaja on sama inimene, ei kohaldata talle TTOSi enam täies ulatuses. Näiteks ei pea ta iseendale koostama riskianalüüsi ja ohutusjuhendeid ega korraldama tervisekontrolli töötervishoiuarsti juures.

Erand mõjutab ka õnnetuste käsitlemist: sellise inimesega juhtunud õnnetust ei käsitleta TTOSi alusel tööõnnetusena. Seetõttu ei rakendu tööõnnetusega seotud erikaitse ja hüvitised samal viisil.

Meie soovitus: hinnake vähenevate kohustuste kõrval ka oma kindlustuskaitset.

  1. Esmaabiandja määramisel lisanduvad erandid

Tööandja ei pea eraldi esmaabiandjat määrama, kui ettevõtte töötajad töötavad üksinda või ühises töökeskkonnas tegutsevad tööandjad on kokku leppinud ühises esmaabikorralduses. Erand kehtib ka tervishoiuteenuse osutajale.

Esmaabi kättesaadavus tuleb siiski läbi mõelda. Töötajad peavad teadma, kuidas abi kutsuda, kus asuvad esmaabivahendid ning kelle poole vajaduse korral pöörduda.

Meie soovitus: ühise esmaabikorralduse puhul veenduge, et kokkulepe toimib ka praktikas, sealhulgas eri tööaegadel ja vahetustes.

 

  1. Joobe kontrollimiseks tekib selgem õiguslik alus

Tööandjal on tööohutuse tagamiseks õigus kontrollida töötaja joovet põhjendatud kahtluse korral. Suurema ohu allikaga seotud tööülesannete või töökeskkonna puhul võib kontroll olla lubatud ka eelneva kahtluseta.

Kontroll võib hõlmata alkoholi-, narkootilist või toksilist joovet ning psühhotroopse aine mõju all olemist. Seaduses sätestatud tingimustel võib kontroll puudutada ka ühises töökeskkonnas tegutsevate alltöövõtjate ja lepingupartnerite töötajaid.

Joobekontroll eeldab eelnevalt kehtestatud kirjalikku korda ja selle tutvustamist töötajatele. Korras tuleb selgitada:

 

Mida soovitame tööandjal praegu teha?

Vaadake üle, millised muudatused teie ettevõttele kohalduvad. Hinnake seejuures, kuidas ennetada tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning vähendada tööandja riske.

Hästi toimivaid ohutustegevusi tasub jätkata ka siis, kui seadus neid enam senisel kujul ei nõua. Tegevuste vajalikkust aitab hinnata see, kas need toetavad ohutut tööd ja aitavad probleeme ennetada. Hea ohutuskultuur võib eeldada enamat kui seaduse miinimumnõuete täitmine.