Mis on töökius ja kuidas sellega tegeleda?

Töökiusamine on probleem, mis mõjutab nii töötajate heaolu kui ka organisatsiooni tulemuslikkust. Töökiusamine tähendab olukordi, kus töötajat koheldakse süstemaatiliselt halvasti, millega tekitatakse alandust, vaimset vägivalda ja/või füüsilist väärkohtlemist. See võib olla nii tööga seotud kui avalduda isiklikul tasandil.
Töökiusamine on keerukas ja mitmekihiline protsess ning selle tekkimist organisatsioonis on alguses raske märgata. Kiusamine algab hiilivalt ja esineb algul varjatult, muutub aga järk-järgult intensiivsemaks, haarates kaasa üha rohkem töötajaid. Kui vaimne vägivald on organisatsioonis kestnud kaua ja muutunud igapäevaseks, siis on juba keeruline kiusamist peatada ning aru saada põhjustest, kuidas ja miks see võis alguse saada.

Töökiusamine avaldab negatiivset mõju nii ohvrile kui ka teistele töötajatele, kes peavad kiusamist päevast päeva pealt nägema. Samuti avaldab töökiusamine ulatuslikku negatiivset mõju organisatsioonile tegevusele tervikuna.
Kuidas töökiusamist ennetada?

Töökiusamise ennetuses on oluline roll organisatsioonikultuuril. See tähendab, et lepitakse kokku, kuidas omavahel suheldakse, et ennetada ebasobivat käitumist. Organisatsiooni tasemel aitavad koolitused nii juhtidele kui kõikidele töötajatele luua soovitud organisatsioonikultuuri ja ennetada töökiusamist. Psühhosotsiaalsest töökeskkonnast rääkimine peaks olema osa töötaja juhendamisest tema tööle tulekul.

Lisaks tuleks panna paika tegevuskava, kuidas kiusamise juhtumitega tegeleda. Kui töötajal on kahtlus, et töökisusamine leiab aset kas tema enda või mõne kollegi suhtes, siis peaks olema selge plaan, kelle poole ta oma mure või kahtlusega pöörduda võib ja kuidas seda olukorda edaspidi organisatsiooni siseselt käsitletakse. Tegevusplaani mõistes:
1. Pange paika olulised kontaktisikud, kelle poole töötajad saavad oma murega pöörduda (töökeskkonnavolinikud, töökeskkonnaspetsialist, vahetu juht, personalitöötaja või muu). Teavitage ja koolitage kindlasti ka neid kontaktisikuid, et nad teaksid, kuidas käituda, kui töötaja nende poole töökiusamise probleemiga pöördub.
2. Mõelge ja pange paika kuidas organisatsiooni siseselt probleemiga tegelete. Selge protseduur tagab suuremat usaldust ning ka kindlust, et probleemiga tegeletakse nii nagu peab. Uurige probleemi sisu ning dokumenteerige olulisi asjaolusid. Proovige leida koostöös asjaosalistega lahendusi ning teha kokkuleppeid edasisteks tegevusteks.
3. Kaasake vajadusel organisatsiooni välist abi (tööpsühholoogid, teenusepakkujad, konsultandid).

Töökiusamise hindamine
Tööandja kohustus on läbi viia töökeskkonna riskianalüüs, mis hõlmab ka psühhosotsiaalse töökeskkonna ja ohutegurite hindamist. Hästi läbi viidud riskianalüüs aitab ka ennetada töökiusamist või leida üles murekohad suhetes tööl või viiteid töökiusule. Vajadusel on eraldi on võimalik uurida ja mõõta ka töökiusamist organisatsioonis, milleks enamasti kasutatakse töötajate enesehinnagul põhinevat küsimustikku või intervjuusid. Sellisel juhul selgitatakse välja, kas viimase 6 kuu jooksul on töötaja hinnangul toiminud tema suhtes töökiusule viitavat ebaeetilist käitumist.
Ka tööandjal on võimalik seoses töökiusamise riskiga oma organisatsiooni ja töökorralduse osas mõelda läbi järgmised küsimused:
• Organisatsioonis on selge kommunikatsioon ja kõiki töötajaid koheldakse võrdselt.
• Töökoormus ja tähtajad on realistlikud ning jaotatud ühtlaselt.
• Organisatsioonis on paika pandud meetmed, mis võimaldavad töötajatel kiusamisest konfidentsiaalselt tööandjat teavitada.
• Kolleegide vahelised suhted on üldjuhul head ja töötajad austavad üksteist.
• Lahkarvamused ja konfliktid lahendatakse kiiresti ja lugupidavalt.
• Töötajad tunnevad end turvaliselt ja töötajaid toetatakse, kui nad räägivad töökohal esinevatest muredest.

Töökiusamise ennetamine ei ole ainult seadusest tulenev kohustus, vaid ka võimalus luua toetav ja produktiivne töökeskkond, mis toob kasu nii töötajatele kui ka ettevõttele. Saame teile pakkuda abi töökeskkonna riskide hindamisel ning vajadusel töökiusamise teemadega tegelemisel lähtudes teie organisatsiooni olukorrast ja vajadusest.