Töökeskkonna riskianalüüs on süsteemne protsess, millega hinnatakse töötajatele mõjuvaid ohutegureid ja määratakse riskitase.
Riskianalüüsi koostamise vajadus ei ole ilmselt enam ühelegi ettevõttele uudis. Küll aga võib uudiseks kujuneda see, kui riskianalüüsi sisu ei täida eesmärki. Riskianalüüsi puhul on väga oluline kvaliteet ehk sisu, mitte aga kvantiteet ehk maht. Seda on tõestanud paljud kohtujuhtumid ning tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimised.
Miks eelistada eriala sepstialisti poolt koostatud riskianalüüsi:
- … et vältida tööõnnetusi ning tööst põhjustatud haigestumisi.
- … et vältida võimalikke kulusid, nagu kompensatsioonikulud, töötaja tööpanuse kaotamine, tööõnnetuse uurimisega seotud ajakulu, tööjõu ümberplaneerimine ja -õpetamine, materiaalne kahju, arstiabikulu, võimalikud sanktsioonid, kulud kohtunõuete alusel jms kulud.
- … et tagada kindlustunne kahjujuhtumite puhul.
NB! Riskianalüüs on kohustuslik kõikidele ettevõtetele, kus on vähemalt üks töölepinguga töötav inimene.
Millal peab tööandja riskianalüüsi uuendama?
- kui töötingimused või töökeskkond on oluliselt muutunud;
- kui töövahendeid või tehnoloogiat on vahetatud või uuendatud;
- kui on ilmnenud uued andmed ohuteguri mõju kohta inimese tervisele;
- kui õnnetuse või ohtliku olukorra tõttu on riskitase esialgse tasemega võrreldes muutunud;
- kui töötervishoiuarst on tervisekontrolli käigus tuvastanud töötaja tööga seotud haigestumise;
- kui tööinspektor on järelevalve käigus tuvastanud, et riskianalüüsis ei ole piisavalt hinnatud töökeskkonnas esinevaid riske, sealhulgas ei ole mõõdetud ohutegurite parameetreid, või ei ole ette nähtud abinõusid ohtude maandamiseks.
- kui möödunud on aasta viimasest riskianalüüsist (soovituslik).
Korrektsest riskianalüüsist selgub:
- kes ja millistel alustel tuleb saata tervisekontrolli;
- mida on vajalik sisekontrolli raames kontrollida;
- millised kohad vajavad töökeskkonnas parandustegevusi;
- kas, kes ja milliseid isikukaitsevahendeid peab kandma;
- kas vajalikes kohtades on vajalikud ohumärgistused.
Lisaks töökeskkonna riskianalüüsile aitame teil koostada:
Töökeskkonna mõõtmised
Töökeskkonna mõõtmised tuleb vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seadusele teostada vaid vajadusel, kuid soovitame vähemalt indikatiivseid mõõdistusi teostada iga kord, kui tehakse töökeskkonna riskianalüüs. Mõõtmistulemused lisavad riskianalüüsile objektiivsust.
Meie meeskond mõõdab kiirmeetodil ja kalibreeritud seadmetega:
- Valgustust
- Sisekliima näitajaid (suhteline õhuniiskus, temperatuur ja õhu liikumiskiirus)
- Müra
Vajadusel aitame leida laboratoorse mõõtepartneri, kes mõõdab lisaks eelpool nimetatule järgmisi parameetreid:
- Vibratsioon
- Tolm
- Kemikaalide sisaldus õhus
- Radoon
Psühhosotsiaalse ohuteguri hindamine
Igas töökeskkonnas on vajalik hinnata psühhosotsiaalsete ohutegurite mõju töötaja tervisele. Kui riskianalüüsi käigus on antud riski töötaja tervisele hinnatud, võib selguda, et töökeskkonnas on töötaja jaoks teemasid, mis tuleks lahendada. Lahendusteni jõutakse alati avatud ja usaldusliku vestluse teel. Üheks valideeritud tööriistaks psühhosotsiaalsete riskide hindamisel on OPSTI test (Organisatsiooni Psühhosotsiaalsete Tegurite Indikaator), mis on välja töötatud ja läbiviidav professor Mare Teichmann poolt.
OPSTI test on seadusest tulenevalt spetsiaalselt Eesti turule loodud ainuke omalaadne test, mis mõõdab/kirjeldab töökeskkonna psühhosotsiaalseid ohutegureid, võimaldab läbi viia riskianalüüsi hinnates töökeskkonnas erinevate psühhosotsiaalsete riskide suurust. Kohustus alustada psühhosotsiaalsete riskifaktorite kaardistamist ja hindamist individuaalsel ja organisatsiooni tasandil sekkumiseks on Eesti organisatsioonide jaoks uus (TTOS sellekohane muudatus jõustus 1.01.2019).
60-st küsimusest koosneva OPSTI testi usaldusväärsuse tõstmiseks on lisatud „vale skaala“. OPSTI test on elektrooniline test automaatse individuaalse tagasisidega testi täitjale ja testi elektrooniliselt täitmine võtab 10-15 min aega. Täna on OPSTI testi võimalik teha seitsmes keeles (eesti, vene, inglise, rootsi, saksa, prantsuse, poola keeles).
OPSTI test järgib kahte klassikalist tööstressi teaduspõhist lähenemisviisi. Esiteks stressori lähenemisviisi (Cooper & Williams, 1996[1]; Cox, 1978[2]; Hurrell, Nelson & Simmons, 1998[1]; Spector jt., 2002[2]; Teichmann ja Ilvest, 2007[3]), ja teiseks, Job-Demand-Control mudel (Karasek jt, 1998[4]; Karasek & Theorell, 1990[5]).
